Hea klient! Seoses kehtestatud eriolukorraga võib kahjude käsitlemine tavapärasest rohkem aega võtta. Loodame mõistvale suhtumisele ja vabandame tekkinud olukorra pärast!

Reisikindlustuse kehtivus seoses koroonaviirusega. Loe lähemalt!

Uuring: 58% Eesti elanikest pole kodus esmaseid tulekustutusvahendeid

18.12.2019

Tulekahjusid tuleb ette nii korterites kui ka eramajades ja tihti on nende põhjuseks elektrisüsteemidega seotud rikked. Kahjuks ei ole paljudel Eesti inimestel kodus isegi esmaseid tulekustutamise vahendeid, selgus If Kindlustuse läbi viidud uuringust.

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Veiko Sepp ütles, et tulekahjud leiavad aset nii korterites kui ka eramajades, sest vägagi tihti tekivad probleemid elektrisüsteemides. Paraku selgus uuringust, et koguni 58 protsendil Eesti inimestest pole kodus tulekustutusvahendeid – ei tulekustutit ega tuletekki.

„Ei tasu arvata, et tulekustutusvahendeid läheb vaja vaid eramajades, kus maja kütmiseks kasutatakse näiteks gaasi või puitu. Tulekahju võib alguse saada elektrisüsteemidest ning tuletekki võib vaja minna igas elukohas. Uuringust selgus, et tulekustutusvahendeid pole lausa 73 protsendil korteris elavatest inimestest. See on väga selge märk, et riske ei hinnata õigesti,“ selgitas Sepp.

Uuringust selgus, et ridaelamute ja eramajade elanikest pole tulekustutusvahendeid 26 protsendil. Samuti on eramajades suhteliselt enam tuletekke kui korterites (vastavalt 25 ja 11%).

„See näitab, et eramajade elanikud mõistavad võimalikku ohtu paremini. Kahjuks levib tuli mõnikord nii kiiresti, et ilma spetsiaalsete vahenditeta ei ole võimalik selle levikut piirata ja seda kustutada. Seega jääb vaid tagantjärele tarkus, et üht või teist tulekahju oleks saanud ka kustutada,“ ütles Sepp.

Tulekahjude suurim põhjus on elektrisüsteemide rikked

If Kindlustus on viimase aasta jooksul registreerinud 117 tulekahju, mille hüvitamisele kulus 1,35 miljonit eurot, igale elukohale keskmiselt 13 700 eurot. Kõige enam on tulekahjusid tekitanud elektrisüsteemidega seotud rikked (18%). Samuti on tulekahjusid põhjustanud äike (15%), hooletus lahtise tulega, sh suitsetamine (10%), kütteseadme rike (7%) ja toidu valmistamine (5%).

„Sellest lähtuvalt on kindlasti ka kortermajade elanikel vaja mõelda oma pere turvalisuse peale, kuna tulekahjud ei taba vaid eramaju. Näeme, et ligi pooled tulekahjudest on toimunud korterites,“ lisas Sepp.

Uuringus vaadeldi peale Eesti ka teisi Balti riike. Lõunanaabrite juures on nimetatud probleem veelgi suurem. Esmaseid tulekustutusvahendeid ei ole 69 protsendil Läti ja 72 protsendil Leedu elanikest.

Kas sel aastal võiks kinkida turvalisust?

„Tulemas on pühade aeg, kui kasutatakse tavapärasest rohkem küünlaid, elektrilisi valgusteid ja teisi seadmeid. Seega on väga asjakohane kõigil meeles pidada esmaseid reegleid, et lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, suitsu- ja vingugaasi andurid on vajalikud, et varakult avastada tekkinud oht, ning tulekustutusvahendid aitavad tihti ära hoida suuri kahjusid ja säilitada inimeste kodu. Ehk tasuks igaühel mõelda, kas võiks sel aastal lähedastele kinkida näiteks suitsu- või vingugaasi anduri või mõne tulekustutusvahendi. Nagu ka läbi viidud uuring näitas, vajaksid seda väga paljud,“ lisas Sepp.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales 1000 inimest igast riigist.