See veebileht kasutab küpsiseid. Jätkamisel nõustud meie küpsisepoliitikaga. Lisateavet küpsiste kasutamise kohta leiad KKK-st.

Viis punkti, mida ahju kütmisel meeles pidada

15.09.2016

Pühkimata korstnatest ning hooletusest ahju kasutamisel on tänavu alguse saanud üle 60 tulekahju, neis hukkus kuus inimest. Toome siinkohal korstnapühkija abiga välja viis olulist punkti, mida ahju kütmisel meeles tuleks pidada. 

Eesti Korstnapühkijate Koja nõustaja Leo Kalme sõnul on puhastatud korstnal kaks väga olulist tulemust: esiteks tagab see oluliselt säästlikuma kütmise ning teiseks tagab see turvalisuse, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas tulekahju tekkeks.

Kalme toob välja viis põhilist punkti, mida on oluline kütmise juures meeles pidada:

  1. Õige küttematerjal – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud küttematerjali ning mitte põletada ahjus prahti.
  2. Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses küttematerjali, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis (4-5 halgu) korraga.
  3. Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on energiakadu 20-40 protsenti.
  4. Põlemisprotsessile tuleb tagada hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs, vaevu hingitseva tule puhul on energiakadu kuni 70 protsenti.
  5. Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Varem sulgemine on ohtlik ning ruumi imbub mürgine vingugaas (CO).

Kurb statistika

Päästeameti andmetel on tänavu pühkimata korstnast alguse saanud 13 tulekahju, hooletusest kütteseadme kasutamisel sai alguse 48 põlengut ning need tulekahjud nõudsid ka kuus inimelu. If Kindlustusele laekub aastas keskmiselt 120 teadet tulekahjude kohta, neist ligikaudu 20 protsenti on alguse saanud küttekehast või korstnast.

Kas pühkida ise või kutsuda korstnapühkija?

Kuus aastat kehtinud tuleohutuse seadus sätestab, et eramus tohib neli aastat ise korstnat pühkida, viiendal aastal tuleb kutsuda kutsetunnistust omav korstnapühkija. If Kindlustus ei nõua korstnapühkija ametlikku akti, kuid küttekehad peavad olema hooldatud ja korstnad pühitud.

Kellel aga töövahendid ning oskused puuduvad, soovitame korstnapühkija tellida Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee